Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala jõudis olulisse edetabelisse

Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala jõudis maailma ühe olulisema ülikoolide pingeridade koostaja QS World University Rankings 2018. aasta edetabelisse. Edetabel avalikustati veebruari viimasel päeval ning Tartu Ülikooli sotsioloogia leiab sealt kohtalt 201–250. Samal positsioonil on edetabelis ka Tallinna Ülikooli sotsioloogia. Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa.

Sotsioloogia ja veel nelja Tartu Ülikooli eriala tõusust QS World University Rankings edetabelisse  kirjutab ka Postimees.

Kadri Rootalu kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö abielulahutuste põhjustest ja tagajärgedest Eestis

10. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Kadri Rootalu, kelle töö käsitleb abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist.

Tööga antakse oluline panus Eesti perepoliitikasse, avades mehhanisme, mis on üksikvanematega peredest pärit laste toimetulekuprobleemide taga.

Doktoritööd „Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis”   juhendasid emeriitdotsent Liina-Mai Tooding ja dotsent Kairi Kasearu.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Andu Rämmer kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse tunnetuse muutustest Eesti siirdeühiskonna kontekstis

5. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Andu Rämmer, kelle töö käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis. Siiret kontseptualiseeritakse töös kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses.

Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöös sisalduvates uurimustes on sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis vaadeldud kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur.

Doktoritööd “Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis”  juhendas professor Veronika Kalmus.

Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Mai Beilmann kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelistest seostest

5. juulil 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Mai Beilmann, kes uuris oma töös sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelisi seoseid indiviidid tasandil.

Mai Beilmann töö oponendi professor Claire Wallace’iga diskuteerimas. Foto: Andra Siibak.

Doktoritöö näitab, et üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Doktoritööd “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil”  juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki Ülikoolist.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Tõnis Saarts kaitses doktoritöö Balti riikide erakonnasüsteemide kujunemisest

20. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Tõnis Saarts, kelle töö uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega (suhtumine nõukogude minevikku). Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Doktoritööd “Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis” juhendas Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Laur Lilleoja kaitses doktoritöö küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade kohta

4. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Laur Lilleoja, kes kontrollis oma töös Shalom Schwartzi poolt kirjeldatud väärtusstruktuuri paikapidavust. Lilleoja arutleb küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade valiidsuse üle ja panustab küsitlusuuringute üldise metodoloogia parendamisse.

Doktoritööd Alusväärtuste teooria paikapidavus juhendasid Indrek Tart ja Barcelona Pompeu Fabra ülikooli emeriitprofessor Willem E. Saris.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Eesti Sotsioloogide Liit on mures sotsioloogiliste uurimustena esitletavate andmete ja järelduste kvaliteedi pärast

Viimase aasta jooksul on avalikkuses esitletud mitmeid  väidetavalt sotsioloogilisi uuringuid, mille tegijate eesmärkides ja/või kompetentsuses on põhjust kahelda. Eesti Sotsioloogide Liit kutsub üles ajakirjandust ja teisi avaliku kommunikatsiooni institutsioone mitte tiražeerima selliste uuringute andmeid ja nende alusel tehtud järeldusi.

Sotsiaalteaduslike uuringute ühiskondlik olulisus ja usaldusväärsus põhineb kindlatel eetilistel ja metodoloogilistel praktikatel. See tähendab muuhulgas, et auditooriumile tehakse kättesaadavaks võimalikult täielik info uuringu valimi, metoodika, uuringu rahastaja ja võimalike huvide konfliktide kohta. Uuringutulemuste korrektsel tõlgendamisel ei rebita andmeid välja nende kontekstist ning püüeldakse uuritava fenomeni võimalikult süvitsimineva mõistmise poole. Neist tavadest kõrvale kaldudes on tulemuseks andmed ja järeldused, mis on kallutatud ja avalikkust eksitavad. See võib juhtuda nii oskamatuse kui teadliku manipulatsiooni tulemusel. Uuringute usaldusväärsus sõltub otseselt sotsiaal- ja ühiskonnateaduste teoreetilisest ja metodoloogilisest ekspertiisist, mille üldjuhul tagab professionaalse sotsioloogi kaasatus projekti ning teaduseetika põhimõtete järgimine.

Ühtlasi on murettekitav, et Eestis arvamusuuringuid korraldav mittetulundusühing Ühiskonnauuringute Instituut kasutab enese legitimeerimiseks akadeemilisi sümboleid. Soovime rõhutada, et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudil ei ole mingit seost Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutidega ning soovime, et avalikkus oleks seose puudumisest selgelt informeeritud.

Eesti Sotsioloogide Liit peab äärmiselt oluliseks, et nii sotsioloogilisi uuringuid tehes kui ka uuringutulemusi esitledes peetaks kinni nimetatud headest tavadest ning et ebakvaliteetselt teostatud ja kallutatult tõlgendatud uuringuid ei esitletaks avalikkusele professionaalse sotsioloogiana. Palume meediaväljaandeil kriitiliselt hinnata kajastamiseks valitud sotsiaalteaduslike uuringute kvaliteeti ja neid korraldavate institutsioonide, ühingute ja rühmituste tõsiseltvõetavust. Vajadusel oleme valmis pakkuma kompetentset abi ja ekspertiisi.

Eesti Sotsioloogide Liit

Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Lisainfo:

Mai Beilmann, mai.beilmann@ut.ee, 737 6156

Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee, 56 623 583

Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee

Airi-Alina Allaste, airi-alina.allaste@tlu.ee

 

Eesti Sotsioloogide Liidu uus juhatus

Eesti sotsiaalteadlaste aastakonverentsi raames toimunud üldkoosolek kinnitas liidu majandusaasta aruande ja valis liidule uue 9-liikmelise juhatuse.

 

Uuteks juhatuse liikmeteks on Kadri Aavik (Tallinna Ülikool) ja Kati Orru (Tartu Ülikool), vanast juhatusest jätkavad Airi-Alina Allaste, Mai Beilmann, Aivar Joorik, Veronika Kalmus, Rein Murakas, Katrin Tiidenberg ja Triin Vihalemm.

 

Arutati ka uuringute korraldamise ja nende tulemuste esitlemise ning uurimiseetikaga seotud probleeme, peagi on oodata sellekohast avaldust.