Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Mai Beilmann kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelistest seostest

5. juulil 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Mai Beilmann, kes uuris oma töös sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelisi seoseid indiviidid tasandil.

Mai Beilmann töö oponendi professor Claire Wallace’iga diskuteerimas. Foto: Andra Siibak.

Doktoritöö näitab, et üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Doktoritööd “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil”  juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki Ülikoolist.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Tõnis Saarts kaitses doktoritöö Balti riikide erakonnasüsteemide kujunemisest

20. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Tõnis Saarts, kelle töö uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega (suhtumine nõukogude minevikku). Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Doktoritööd “Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis” juhendas Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Laur Lilleoja kaitses doktoritöö küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade kohta

4. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Laur Lilleoja, kes kontrollis oma töös Shalom Schwartzi poolt kirjeldatud väärtusstruktuuri paikapidavust. Lilleoja arutleb küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade valiidsuse üle ja panustab küsitlusuuringute üldise metodoloogia parendamisse.

Doktoritööd Alusväärtuste teooria paikapidavus juhendasid Indrek Tart ja Barcelona Pompeu Fabra ülikooli emeriitprofessor Willem E. Saris.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Eesti Sotsioloogide Liit on mures sotsioloogiliste uurimustena esitletavate andmete ja järelduste kvaliteedi pärast

Viimase aasta jooksul on avalikkuses esitletud mitmeid  väidetavalt sotsioloogilisi uuringuid, mille tegijate eesmärkides ja/või kompetentsuses on põhjust kahelda. Eesti Sotsioloogide Liit kutsub üles ajakirjandust ja teisi avaliku kommunikatsiooni institutsioone mitte tiražeerima selliste uuringute andmeid ja nende alusel tehtud järeldusi.

Sotsiaalteaduslike uuringute ühiskondlik olulisus ja usaldusväärsus põhineb kindlatel eetilistel ja metodoloogilistel praktikatel. See tähendab muuhulgas, et auditooriumile tehakse kättesaadavaks võimalikult täielik info uuringu valimi, metoodika, uuringu rahastaja ja võimalike huvide konfliktide kohta. Uuringutulemuste korrektsel tõlgendamisel ei rebita andmeid välja nende kontekstist ning püüeldakse uuritava fenomeni võimalikult süvitsimineva mõistmise poole. Neist tavadest kõrvale kaldudes on tulemuseks andmed ja järeldused, mis on kallutatud ja avalikkust eksitavad. See võib juhtuda nii oskamatuse kui teadliku manipulatsiooni tulemusel. Uuringute usaldusväärsus sõltub otseselt sotsiaal- ja ühiskonnateaduste teoreetilisest ja metodoloogilisest ekspertiisist, mille üldjuhul tagab professionaalse sotsioloogi kaasatus projekti ning teaduseetika põhimõtete järgimine.

Ühtlasi on murettekitav, et Eestis arvamusuuringuid korraldav mittetulundusühing Ühiskonnauuringute Instituut kasutab enese legitimeerimiseks akadeemilisi sümboleid. Soovime rõhutada, et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudil ei ole mingit seost Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutidega ning soovime, et avalikkus oleks seose puudumisest selgelt informeeritud.

Eesti Sotsioloogide Liit peab äärmiselt oluliseks, et nii sotsioloogilisi uuringuid tehes kui ka uuringutulemusi esitledes peetaks kinni nimetatud headest tavadest ning et ebakvaliteetselt teostatud ja kallutatult tõlgendatud uuringuid ei esitletaks avalikkusele professionaalse sotsioloogiana. Palume meediaväljaandeil kriitiliselt hinnata kajastamiseks valitud sotsiaalteaduslike uuringute kvaliteeti ja neid korraldavate institutsioonide, ühingute ja rühmituste tõsiseltvõetavust. Vajadusel oleme valmis pakkuma kompetentset abi ja ekspertiisi.

Eesti Sotsioloogide Liit

Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Lisainfo:

Mai Beilmann, mai.beilmann@ut.ee, 737 6156

Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee, 56 623 583

Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee

Airi-Alina Allaste, airi-alina.allaste@tlu.ee

 

Eesti Sotsioloogide Liidu uus juhatus

Eesti sotsiaalteadlaste aastakonverentsi raames toimunud üldkoosolek kinnitas liidu majandusaasta aruande ja valis liidule uue 9-liikmelise juhatuse.

 

Uuteks juhatuse liikmeteks on Kadri Aavik (Tallinna Ülikool) ja Kati Orru (Tartu Ülikool), vanast juhatusest jätkavad Airi-Alina Allaste, Mai Beilmann, Aivar Joorik, Veronika Kalmus, Rein Murakas, Katrin Tiidenberg ja Triin Vihalemm.

 

Arutati ka uuringute korraldamise ja nende tulemuste esitlemise ning uurimiseetikaga seotud probleeme, peagi on oodata sellekohast avaldust.

Tallinnas toimus Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents

24. ja 25. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK) teemal “Eesti 100 – teel avatusele?”. Töörühmades esines üle saja sotsiaalteadlase, diskussioonidest võttis osa enam kui 200 inimest.

Üha keerulisemas maailmas on eriti oluline mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse, selgitada erinevaid sfääre ja neis toimuvat ning püstitada olulisi küsimusi. Eesti Vabariik seisab oma 100. sünnipäeva künnisel oluliste valikute ees – kas kujundada end rangelt rahvusriigina, või otsida võimalusi kollektiivse identiteedi avardamiseks? Kas peamiseks eesmärgiks peaks olema lahkunute tagasikutsumine või diasporaaga tugeva sideme ho

Konverents algas professor Stjepan Mestrovici loenguga, kus ta analüüsib Donald Trumpi võitu oma loodud kontseptuaalses raamistikus postemotsionaalsest ühiskonnast. Plenaarettekannetega esinesid ka Tiit Tammaru, Mikko Lagerspetz ja Aet Annist, kelle ettekanded keskendusid Eestile rändeajastul ja eestlastele, kes elavad mujal. Konverentsi viimane peaesineja Shakuntala Banaji ettekanne analüüsis nüüdisaja noorte ühiskondlikku osalust.

Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm esitlesid konverentsil uut kogumikku “Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002–2014 tulemused”.

Konverentsi korraldasid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit.

Vaata lisa konverentsi koduleheküljelt.

Täiendav info:

Airi-Alina Allaste
airi-alina.allaste@tlu.ee
+3725145994

SÜLEMil on uus juhatus

7. novembril toimunud SÜLEMi üldkogul valiti sotsioloogiatudengeid ühendavale organisatsioonile uus juhatus, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli magistrandid Kristina Mering ja Rain Järv ning Tartu Ülikooli bakalaureuseastme üliõpilased Katrin Kaaver, Rõõt Kampus, Lembe Kullamaa ja Hele-Riin Rebase. Uus juhatus soovib muuhulgas panustada sellesse, et sotsioloogiatudengid oleksid paremini kursis sellega, millega Eesti sotsioloogid erinevates uurimiskeskustes- ja rühmades nii Tallinnas kui Tartus tegelevad.

Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK X) “Eesti 100 – teel avatusele?”

24.-25. märtsil 2017 toimub Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK X), seekordse fookusega “Eesti 100 – teel avatusele?”. Püüame sotsioloogide, riigi-, majandus- ja õigusteadlaste, psühholoogide ning paljude teiste distsipliinide esindajatena panustada ühiselt ühiskonnaprotsesside mõtestamisesse.

Konverentsi töörühmade nimekiri on kättesaadav siit, teeside esitamise vorm töörühmade lõikes asub siin. Ettepanekuid, mis esitaja hinnangul ühegi töörühma alla ei kuulu, saab esitada eraldiseisvatena.

Kõigi konverentsi puudutavate küsimustega palume pöörduda aadressile esak10@tlu.ee, põhjalikum informatsioon konverentsi kohta on kättesaadav aadressilt konverentsi kodulehelt.