Tag Archives: publitseerimine

Uudiseid Statistikaametilt: rahvaloenduse tulemusi tutvustav väljaanne ja Euroopa riikide rahvaloenduste tulemuste uus infosüsteem

Statistikaamet on avaldanud kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub sellele lisaks ülevaadet rahvastikust ajas ja ruumis, esitades nii mineviku- kui ka  tulevikuvaateid, samuti võrdlusi teiste Euroopa riikidega. Kogumiku autoriks on professor Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti sellealast pressiteadet saab lugeda siit. Raamatu tellimine või  e-väljaandena allalaadimine ja lugemine on võimalik Statistikaameti kodulehekülje kaudu.

Samuti on Eurostat teinud kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi.

Esmakordselt pole eri riikide andmeid kokku kogutud ühte andmebaasi, vaid iga riik hoiab oma andmeid oma andmebaasis ning Census Hub käib vastavalt vajadusele sealt andmeid pärimas. Rohkem infot Census Hubi kohta on võimalik saada Statistikaameti pressiteatest.

Rein Murakas

 

Studies of Transition States and Societies aastalõpunumber on ilmunud

Loe värskeid teadusartikleid! Ajakirja Studies of Transition States and Societies (1.1) aastalõpunumber on ilmunud – kõik artiklid leiad http://www.tlu.ee/stss. Soovita väärt lugemist kindlasti ka kolleegidele Eestist väljaspool.

Ootame teie kaastöid aastaringselt aadressil stss[at]tlu.ee.

Head lugemist!

SISUKORD

EDITORIAL: Interdisciplinary Analysis of Post-Socialist Societies ⟶PDF

ARTICLES

Viljar Veebel, Andra Namm, Taavi Tillmann. Testing the Myths of Transition: Was Estonia Following the Shock Therapy Model and Slovenia Following the Gradualist Model in 1991-2000? ⟶PDF

Aiva Jasilioniene, Vlada Stankuniene, Domantas Jasilionis. Census-linked study on ethnic fertility differentials in Lithuania ⟶PDF

Marcus Persson. ‘No, Facebook isn’t distracting me, I can study at night.’ ICT habits and boundary management among Estonian secondary pupils ⟶PDF

Chiara Pierobon. Political Youth Organisations, Music and National Identity in Contemporary Russia ⟶PDF

BOOK REVIEW

Ellu Saar, Marge Unt. Variations in Post-Communist Europe: a Worthwhile Addition ⟶PDF

 

Aivar Joorik

ESA Pariisi koosoleku lühiülevaade

6. novembril toimus Pariisis järjekordne ESA juhtkonna kohtumine rahvuslike sotsioloogide ühenduste esindajatega. Kohtumisel osalesid ESA juhtkonna liikmed, ISA juhid ja Euroopa Teadusnõukogu esindaja. Rahvuslike ühenduste esindajad Eestist, Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Norrast, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksa,  Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveitsist,  Taanist, Tšehhist, Türgist,  Venemaalt andsid ülevaate oma maade teaduspoliitiliste arengutest ja sotsioloogia õpetamisega seonduvatest probleemidest.

Kohtumisel kõlas erinevaid sõnavõtte: tõelisi võitlushüüdusid, tulevikuvisioone, bürokraatlikke kirjeldusi ja ka poliitilisi pihtimusi. Sotsioologia kui teaduse ja ülikoolides õpetatava aine käekäik Euroopas on kirju ning ühtseid trende välja tuua raske. Britid ja  prantslased on vastu astunud bibliomeetrilisele mõõtmisele, Põhjamaad välja arendanud oma süsteemi, Saksamaal on reformid pooleli. Üldiselt kinnitas kuuldu varasemat tõdemust, et Ida-Euroopa maad on nii Bologna süsteemi kui loodusteaduslikust paradigmast lähtuva hindamissüsteemiga kõige pikemate sammudega kaasa läinud. Eestile iseloomulik kiirus, paindlikkus ja pragmatism on üldiste arengute kontektis pigem eeliseks.

LSE direktor Craig Calhoun rõhutas oma kõnes, et sotsiaalteadlased peavad rohkem „imbuma“ ühiskonda, ärisse, tegema koostööd sotsiaalsete liikumistega. Tema sõnul sooritavad  sotsiaalteadused enesetapu, kui nad jäävad akadeemilistesse ja ditsiplinaarsetesse piiridesse ja võistlevad sellelt positsioonilt loodusteadustega. Võimalus on erialane lõimumine, kollektiivne töö, sünteesivõime.

ISA president Sari Hanafi julgustas rohkem publisteerima emakeeles, sest üksnes inglisekeelsete teadusartiklidega pole võimalik ühiskonda kõnetada.

Carmen Leccardi (ESA president) oli väga kriitiline Euroopa praeguse teaduspoliitika, eriti Horisont 2020 suhtes ja julgustas kogukondlikke strateegiaid, kuid väga selgeid üleskutseid või ettepanekuid ei esitanud.

ESL-il on plaanis teha arutelu, kellega ja millistes küsimustes strateegilisi koostöösidemeid arendada ning anda täpsem ja vabamas vormis ülevaade ESA kohtumisel räägitust kas eraldi vestlusõhtuna või konverentsi „25 aastat sotsioloogiaõpetust“ raames.

Triin Vihalemm