Category Archives: Kaitsmised

Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Mai Beilmann kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelistest seostest

5. juulil 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Mai Beilmann, kes uuris oma töös sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelisi seoseid indiviidid tasandil.

Mai Beilmann töö oponendi professor Claire Wallace’iga diskuteerimas. Foto: Andra Siibak.

Doktoritöö näitab, et üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Doktoritööd “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil”  juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki Ülikoolist.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Tõnis Saarts kaitses doktoritöö Balti riikide erakonnasüsteemide kujunemisest

20. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Tõnis Saarts, kelle töö uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega (suhtumine nõukogude minevikku). Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Doktoritööd “Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis” juhendas Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Laur Lilleoja kaitses doktoritöö küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade kohta

4. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Laur Lilleoja, kes kontrollis oma töös Shalom Schwartzi poolt kirjeldatud väärtusstruktuuri paikapidavust. Lilleoja arutleb küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade valiidsuse üle ja panustab küsitlusuuringute üldise metodoloogia parendamisse.

Doktoritööd Alusväärtuste teooria paikapidavus juhendasid Indrek Tart ja Barcelona Pompeu Fabra ülikooli emeriitprofessor Willem E. Saris.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.